Toitlustus Majutus Telkimine Väliköök Kalastus
Ujumine Kanuu ja paadisõit Ratsutamine Sukeldumine Saun
etenfiru

Meri ja vrakid

Eesti merevetes ootavad sukeldujaid laevavrakid, hlged, kaunid veealused pankastangud, Neugrundi meteoriidikraater, Hara sadamas kunagine Nukogude allveelaevade demagnetiseerimise jaam ja palju muud.Unikaalne asukoht ja sndmusterikas ajalugu on Lnemerre jtnud tuhandeid suuremaid laevavrakke. Paljud neist asuvad ka harrastussukeldujatele sobivas sgavuses. Hulk vrakke leidub Tallinna lahes ja Toila mbruses. Samuti lleiab neid, sukeldudes Hiiumaa ja Vormsi vahel asuval lainemadalal. Saaremaal Kuressaare lhistel on vee all ka vene rndelennuk. Eesti vetes on aegade jooksul phja linud videtavalt 40 000 suuremat ja viksemat laeva, millest kll loomulikult kik ei ole leitud ega silinud vaatamisvrsustena. Siiski on paljud leitud vrakid sukeldujate huviorbiidis.Sobivaid kohti leiab igale tasemele-  nii OWD, AOWD kui ka tehniliste sukeldujate jaoks. 

Tallinn ja selle lhimbrus

heks sukeldujate meelispaigaks Tallinna mbruses on merekindlus Tallinna lahes, mida nimetatakse Tsitadelliks. See lpetamata kindlus, mille ehitamist alustati ilmselt Phjasja jrgsetel aastatel Peeter I eestvedamisel, asub umbes 900 meetri kaugusel kaldast Russalka ja obeliski vahel meres. Sgavus on seal kuni 11 m, sobib OWD tasemele, sukeldumiseks on vajalik Muinsuskaitseameti eriluba. Teiseks kohaks Tallinna lahes on Kuulimuna- vana vike kai keset lahte, mis ehitatud kaubanduslike ja bartertehingute lbiviimiseks. Palk-konstruktsioonil betoonist nelinurkne ehitis, millesse kalad kodu on ehitanud. mber objekti on igasugust kola ja trni. Sgavust 11 m.
Lisaks kahele eelnimetatud sukeldumiskohale on Tallinna lhimbruses ka mitmeid vrakke. Tallinna lahes Puksiir Tutti ehitati 1898. aastal Hamburgis. Laeva pikkuseks oli 15,6 m ja laiuseks 4,29 m. Puksiir Tutti hukkus 21. novembril 1944. aastal magnetmiini tttu. Hukkus ka ks meeskonnaliige, kes ji masinaruumi. Tutti lebab Aegna lhistel 16 meetri sgavusel. Vttes arvesse suhteliselt madalat sgavust, on vrakk llatavalt hsti silinud. Ta istub otse merephjas ning vr on suunatud itta. Plahvatus, mis ta phja viis, on toimunud laeva keskosa ja vri vahel. Seal puudub teki plangutus tielikult ning laevakere on testi deformeerunud. lejnud osas on laev aga sna hsti silinud. Vrakk on osaliselt kaetud vrkudega ning kogu kere on tihedalt tis karpe.
Teise tuntuma vrakina selles piirkonnas vib nimetada purjekat "Raa". Purjekas on ehitatud 1917. aastal Koivistos Soomes. Pikkust oli laeval 32,27m, laiust 8,67m ja svis 3,62m. Veevljasurve 226 BRT. Purjekas kandis nime Polaris kuni aastani 1938, mil ta mdi Eestisse laevahing Raale . Kuna Polarise-nimeline laev oli siis Eestis juba olemas, sai purjeka uueks nimeks Raa. Kinnitamata andmetel uppus Raa 8. augustil 1941 pommiplahvatuse tagajrjel.Praegu lebab Raa Aegnast edelas 26 m sgavusel. Vrakk istub ilusti kiilul. Tekiehitised on plahvatus minema viinud, samuti on kogu sisemus segi paisatud. Palju huvitavat lebab ka laeva mber, eriti just trpoordis. Vajalik AOWD tase.

Nimekiri laevavrakkidest Tallinnas ja selle lhimbruses:

Vrakk "Bunsberg", sgavus 38 m
Vrakk "Iaen Ter", sgavus 39 m, sukeldumine erilubadega
Vaata videot
Vrakk "Christine", sgavus 27 m
Vrakk "Raa/Polaris", sgavus 26 m
Vrakk "Rikses Stnder", sukeldumine erilubadega
Vrakk "Heino", sgavus 15 m
Vrakk "Tutti", sgavus 16 m
Vrakk "Vanja", sgavis 27 m
Vrakk "Iljusha",sgavus 15 m
Vrakk "Aegna", sgavus kuni 6 m  
 

Lohusalu/Paldiski/Pakri


Lohusalu lahes 11 m sgavusel asub vrakk "Jossif Stalin"mis uppus aastal 1941. nnetuses hukkusid itmed tuhanded pardal olnud sjavelased. Vrakk on sobilik OWD tasemele. 
Lisaks vib sealse piirkonna sukeldumiskohtadena ra mainida Lohusalu madaliku pae- ja liivaastangud, Suurupi madalik, Nabe saare mbrus vrviliste vetikatega kaetud paeastangutega. Kolm eelmainitud paika on ideaalsed OWD sukeldujatele ning esimeseks paadisukeldumiseks. Kindlasti on vaatamist vrt ka Pakri paeastangud.

Neugrundi meteoriidikraater, Osmussaare


Neugrundi on Eesti suurim meteoriidikraater, mis asub Osmussaare ja Pakri saarte vahel merephjas. Kraatri lbimt on umbes seitse kilomeetrit ning see on tekkiinud vimsa plahvatuse tagajrhel. Kraater on umbes 475 miljonit aastat vana ning aegade jooksul mattunud setete alla, kuid jaja lpus taas osaliselt paljastunud. Selgesti on nha kraatri vall ja osa vallisisesest svikust. Selles svikus ja keskplatool toimubki enamus sukeldumistest. Keskplatool leidub laevavrakke- ks neist on sjalaeva Schleswig-Holsteini vrakk, kuhu sukeldumiseks piisab OWD tasemest, kuid on vaja Muinsuskaitseameti eriluba.
Omaette elamuse pakuvad ka Osumussaare rannikur.

Saaremaa ja Hiiumaa mbrus

Saaremaa ja seda mbritsevate vikesaarte rannajoon on ilus ja vaheldusrikas. Saaremaa tmbenumber sukeldujate seas on kindlasti Panga Pank noma astangute, vetikate ja lestakaladega. Lhedal asuvad ka vrakid Stag ning Stich (esimesest maailmasjast prit suur aurik).
Hiiumaa mbruses asuvad jrgmised vrakid:
Vrakk Vest - Muinsuskaitsealune vrakk sukeldumine erilubadega!
Vrakk Ujuvdok
Vrakk Skiv
Vrakk Liisa
Vrakk Krimulda - Muinsuskaitsealune vrakk sukeldumine erilubadega!
Vrakk Linnea - Muinsuskaitsealune vrakk sukeldumine erilubadega!
Vrakk Ilja Muromets

Nii Saaremaa kui Hiiumaa lhistel on vimalus nautida sukeldumist koos hljestega.
Paekalda Puhkekeskus Harjumaal Rummu jrve res| Firma suvepevad, talvepevad Harjumaal| Seminarid | Seminariruumid Harjumaal | Sukeldumine| Aktiivne puhkus|Tel: ( 372) 52 89472 | paekalda@gmail.com | Rummu Jrv O
Liitu meililistiga
toetajad