Toitlustus Majutus Telkimine Väliköök Kalastus
Ujumine Kanuu ja paadisõit Ratsutamine Sukeldumine Saun
etenfiru

Siseveekogud

Eesti jrved on enamasti madalad ja mudased. Siiski leidub nii looduslikke jrvesid kui ka karjre, mis sukeldujatele huvi pakuvad. Sukeldumiseks klblikke jrvi on kmmekond. Enimklastatavad siseveekogud on:

Rummu karjr 

ntu jrved
ntu jrvestik asub Lne-Viru maakonnas, Vike-Maarjast 7-9 km luna pool. Sukeldumiskohtadena on seal tuntud ntu Valgejrv, ntu sinijrv, ntu Roheline jrv ning ntu Linaleojrv. Jrvedes on palju allikaid ning vesi selge, nhtavus on vga hea.   Kaladest leiduv jrvedes ahvenat, haugu, srge, kokre. 

Mnniku karjr
Mnniku karjr on linnale lhim ja ilmast vhesltuv sukeldumispaik. Seal on mida vaadata ja avastada. Lisaks mgisele phjareljeefile, suurele hulgale jrveploomi nimelistele vetikatele, on karjri phi osalikselt kaetud vga erinevate veetaimedega, mille vahel elutsevad tohutud tillukeste kalade parved. Neile lisaks ka haugid ja ahvenad.

Kiruvere jrv
Kiruvere jrv asub Paunkla asundusest 2 km lunakagu pool. Jrve pindala 22 ha, suurim sgavus 11,2 m (keskmine sgavus 5,4 m). Jrvest edela ja luna pool kerkib metsaga kaetud krge vallseljak Ktimgi, ida pool on metsane mhn, lne- ja phjakljes tasased heina- ja pllumaad. J Kaldad on lausad vi madalad, ainult edelas ja idas laskuvad jrsult vette. Kalda juures on phi enamasti kva, kohati kruusane vi kivine, phja- ja idakalda juures ka mudane; sgavamal katab phja muda.
Jrv toitub peamiselt allikatest, mida on eriti rohkesti kirdeosas. Vljavool toimub jrve loodesopist Pirita jkke. Jrve vesi on pruunikaskollase vrvusega, keskmise lbipaistvusega (2,5-3,3m) ja nhtavasti tugevasti kihistunud.
Taimestikku on keskmiselt, liike aga rohkesti (22). Taimi leidus veel 7 m sgavusel. 
Kalastiku moodustavad srg, ahven, latikas, haug, viidikas, roosrg, kiisk, koger, linask, luts ja hink.

Paukjrv
Paukjrv asub Aegviidu-Paukjrve oostiku lnepoolsel kljel Pindala on 8,6 ha, suurim sgavus 11,1 m; keskmine sgavus 5,9 m. Vesi sveneb jrsult. Jrve raamivad valgusrikka mnnimetsaga kaetud knkad, ainult edelakallas on madalam. Perv on peaaegu kikjal kva, liivane minaraalmaa laskub otse vette. Jrve loodenurgas on ujula jnused, kaldal hoonete vundamendid; need annavad tunnistust, et jrve on kunagi intensiivselt puhkekohana kasutatud.  Kaldavde on liivane.
Tegemist on umbjrv, mis nib toituvat peamiselt sademete veest.
Kaladest on valdav ahven, leidub ka srge ja haugi.

Porkuni jrv 
Porkuni jrv on Vike-Maarjast 5,5 km loode pool Porkuni rgorus asuv loode-kagusuunaline kaunis jrv.Jrve pikkus on 2 km ja pindala 41,4 ha. Veekogu on suuremalt osalt loodud tehislikult paisutamise teel. Jrv on neljaosaline; suurim ja krgeima veetasemega on kagupoolne osa, ligi 36 ha suurune Suurjrv. Veetaseme krguselt jrgmine on umbes 1 ha suurune Aiajrv, mis asub jrve keskel olevast suurest Lossijrvest lne pool; sellele jrgneb mne kmnendiku hektari suurune Iiri jrv; kige madalama veetasemega on Iiri jrvest Armuvalusillaga eraldatud 4 ha suurune loodepoolne jrveosa, nn. Alumine jrv, milles asub ilus paarikumne meetrise mbermduga saareke lehtpuudega. Suurem (umbes 1 ha) okasmetsaga saar on jrve kaguosas, samas on teisigi saarekesi (neist enamik ujuvaid) ja poolsaari. Jrve osi eraldavad ksteisest teetammid ja jrve keskel olev Lossisaar. Jrve kalad on soostunud ja mudased, ainult kirdekallas on krge ja kva, ujula piirkonnas isegi liivane. Kirdekaldal on pline park, jrvel oleval suurel saarel ngus Porkuni loss, mujalt mbritsevad jrve heinamaad, orunlvadel kasvab mets. Aeg-ajalt leidub jrves arvukalt ujuvaid saari, mis on moodustunud lahtirebitud tsikutkkidest ja osutuvad veelindudele soodsateks pesitsuspaikadeks.
Peamiselt allikatest toituv jrv on Valgeje lhe. Vesi on heleroheline, phjani (2,8 m) lbipaistev ning hsti segunev. Ainult Alumises jrves muutub vesi suvel vga roheliseks ja vhe lbipaistvaks.
Kaladest leidub kokre, ahvenat, nhtud on ka lepamaime (suurte parvedena Iiri ja Alumises jrves).

Paunkla veehoidla
Paunkla veehoidla loodi 1960. a. kevadel Pirita je paisutamise teel. Tusev vesi matti enda alla mitmed viksemad jrved. 
Veehoidla on loode-kagu suunas piklik veekogu, mille Teelahkme vallseljak jaotab pikisuunas kaheks osaks. ks kige liigestatuma kaldajoonega ja kige saarterikkam (saari ja saarekesi le 30) siseveekogu Eestis. Veekogu on kige sgavam kirdekalda lhedalt. 
Veehoidla kaldad on paiguti, eriti loodes, jrsud, kaetud metsaga, paiguti laugemad, niitude ja karjamaadega. Veekogu jrsule phjakaldale on ehitatud arvukalt suvilaid, puhke- ja kalaspordibaase. Veehoidla kaldad on phja ja lne pool enamasti kvad, liivased, mujal leidub enam madalat, soostunud perve. Phja katab kdunenud rohukamarast, metsakdust ja madalsooturbast moodustunud phjasete, endiste jrvede kohal tumehall jtja.
Lbivool on vrdlemisi nrk, eriti phjapoolses osas, kus on tiesti tavaline jrveline reźiim. Peamise sissevooluna suubub Ardu poolt Pirita jgi, lisaks veel paari viksema oja ja kraavide kaudu. Veehoidla vesi on tumeda vrvusega ja vhese lbipaistvusega. Sealjuures on lbipaistvus ja vrvus veehoidla eri osades erisugused. Vesi on endiste jrvede kohal tugevasti kihistunud.
Veehoidla kalastik on sna liigirikas kuid mitte eriti rohke. Domineerivaks kalaks on haug (saadud kuni 11 kg raskusi isendeid), leidub srge, ahvenat, kiiska, roosrge, nurgu, latikat, angerjat, kokre, linaskit, lutsu, ojasilmu, teibi jm. Korduvalt on sisse lastud hbekokre.

Saadjrv
Saadjrv onsuurim jrv Vooremaal, asub Jgeva ja Tartu maakonna piirimail, Tartust 16 km phja pool.Jrv on 6 km pikk ja kuni 1,8 km lai, tema pindala on 707,6 ha. Suurim sgavus jrve edelaosas kalmistu kohal on 25 m, keskmine sgavus 8 m.
Jrve mbritseb kirdest Saadjrve voor, edelast Sootaga voor. Ka loode ja kagu pool ulatuvad jrve lhedusse voorjad krgendikud. Jrve mbruses on Saadjrve ja Kukulinna asundus, Tabivere, Valgma ja ksi kla ning mitu vhemat asulat.Suurjrve kaldad on enamasti kvad, liivased vi kruusased, Tabivere jrvel valdavalt madalad, mudased ja tsikulised. Jrve mbrus on pdude all, ainult vahetult jrve res on soostunud niidud ja vsa. Suurjrve kaldavtmes on phi liivane, kruusane, savikas vi klibune, Tabivere jrves on phi mudane. Ka Suurjrve sgavam osa (le 5-6 m sgav) on mudane kaetud musta jtjaga. Jrvest on saadud musta tamme tvesid. Kuni 40 m kauguseni kaldast sveneb vesi Suurjrves aeglaselt, sealt edasi jrsult. Sgava koha lhedal on madalik, nn. Mudamgi, kus on umbes 1 m vett.
Saadjrv on vikese valgalaga ja nrga lbivooluga. Philised sissevoolud on kraavid, Suurjrve res esineb kaldaallikaid. On ka palju phjaallikaid, eriti Pltsamaa kla kohal. Vljavooluks on Mudajgi, mis suubub Laeva je kaudu Suur-Emajkke. Erinevalt teistest jrvedest on Saadjrv kige veerikkam maikuus, mitte aprillis, kusjuures veetaseme muutused on vrdlemisi vikesed. Seda seletab asjaolu, et jrv toitub peamiselt allikatest.
Saadjrve vesi on enamasti rohekaskollane kuni kollakasroheline, harva heleroheline. Vee lbipaistvus on kogu aasta keskmine kuni vga suur (2,0-6,2 m). Vesi on harilikult selgelt kihistunud. Suvel on jrve svakihtides vhe hapnikku ning ka talvel ei ole asi parem.
Kalaliikide arv on sna suur. Ohtramad on srg, ahven, rbis, latikas, haug, leidub kiiska, viidikat, linaskit, mudamaimu, angerjat, hinku, lutsu, kokre, vingerjat, vldast, luukatitsat. Kukulinna kohalt on ptud 5-6 kg raskusi latikaid. Saadjrve rbis, mis on siin tenoliselt elanud aastatuhandeid, on suurim Eestis. 
Ruge Suurjrv

Koorkla Valgjrv (Muinsuskaitsealune objekt, sukeldumine erilubadega!)
Jrv asub 3 km Koorkla keskusest luna pool, 70,9 m merepinnast krgemal. Oma 44,1 ha suuruse pindala poolest on ta Koorkla jrvestikus esikohal. Vga sgav (26,8 m, keskmine sgavus 8,5 m) ja hsti liigestatud kaldajoonega veekogu. Kige sgavam on jrve lunaots umbes 50 m kaugusel kaldast. Varem on veetase olnud mrgatavalt krgem; 1926. a. paiku on veetaset umbes 0,5 m vrra alandatud. Jrve phja- ja lnekaldal on lekaalus pllumaad, mujal mets. Kaldad on valdavalt krged ja jrsud, eriti luna pool, peaaegu kikjal liivased vi kruusased, ainult lnes laugemad ja mudasemad.
Jrve phi on rahutu reljeefiga. Esineb kaks vga sgavat vagumust, ks jrve kirdeosas, teine jrve lunaosas; nende vahel jrve keskosas on poolsaare kohal umbes 1 m sgavusel madalik (Misa ase) vaiehituse jnustega; teine madal koht (Mgi) on jrve kaguosas. Phi on ka sgavamal kaetud hukese rohekaspruuni mudakihiga.
Valgjrv on vikese valgalaga ja nrga lbivooluga jrv. Vesi on heleroheline kuni kollakasroheline ja vga lbipaistev (3,7-4,5 m); talvel suureneb lbipaistvus pisut veelgi (4,6 m). Vesi on jrves selgelt kihistunud.
Taimeliike on palju (le 25), tnu lbipaistvale veele leidus neid veel 9 m sgavusel. 
Kalafaunas on thtsal kohal latikas ja srg, leidub haugi, ahvenat, linaskit, roosrge, kiiska, kokre ja lutsu. Siit on saadud kuni 3 kg raskusi ahvenaid. Jrves elutseb jevhki.
Rohkesti on nha ondatra tegutsemise jlgi.

Paekalda Puhkekeskus Harjumaal Rummu jrve res| Firma suvepevad, talvepevad Harjumaal| Seminarid | Seminariruumid Harjumaal | Sukeldumine| Aktiivne puhkus|Tel: ( 372) 52 89472 | paekalda@gmail.com | Rummu Jrv O
Liitu meililistiga
toetajad