Toitlustus Majutus Telkimine Väliköök Kalastus
Ujumine Kanuu ja paadisõit Ratsutamine Sukeldumine Saun
etenfiru

Tutvustus

Paekalda Puhkekeskusest

Paekalda Puhkekeskus asub Harjumaal, Rummu karjrijrve res, otse selle kallastel. Jrv on tuntud nii oma kristallselge puhta vee (mille tttu jrv on saanud endale hdnime helesinine laguun)  kui ka huvitava ajaloo poolest, millet tuleb juttu veidi allpool. Paekalda Puhkekeskust hakati ehitama 2012. aastal. Praeguseks on lisaks Jrvemajale valminud kaks Jahimaja ning kolm Kalurimajakest. Eelmisel suvel valmis meie uusim ja suurim hoone, Peo- ja seminariait koos Suveterrassiga, mis mahutab siseruumi keskmiselt 60 inimese seltskonna. Ait on ustega henduses Suveterrassi ja vlikgiga ning  kokku saab katuse alla korraga istuma kuni 80 inimest.
Veel on puhkekeskuse  klaliste kasutada 25 meetri pikkune paadisild ujuma minekuks ja pevitamiseks. Voodikohti on meil kokku 65 ringis, suuremate bijate arvuga rituste korral on ruumi ka telkidele.

Meie palkmajades on olemas puukttega saunad, duid, WC-d,  kk koos vajaliku tehnikaga. Jrvemajas on kaminasaal kuni 30 inimesega seltskonnale, Jahimajades kaminaruum viksemale seltskonnale. Kige suuremad seltskonnad saavad pidutseda Peoaidas. Ruumid sobivad hsti nii snnipevalaua katmiseks kui ka firma talvepevade, suvepevade, seminaride ja koolituste lbiviimiseks.

Mainimist vrib see, et Paekalda Puhkekeskusel puuduvad lhikilomeetrite raadiuses naabrid- oleme ksi keset metsa, samas aga 20 minuti kaugusel Keila linnast ning 50 minuti kaugusel Tallinnast.

 Pakume:
  • Hulgaliselt vimalusi aktiivse puhkuse veetmiseks
  • Majutus
  • Toitlustus
  • Suvepevad
  • Talvepevad
  • Seminarid ja koolitused
  • Sukeldumine
  • Snnipevad, kokkutulekud, muud koosviibimised
  •  


                              
     Murru vangla ajaloost

    Murru vangla asutati 1. jaanuaril 1938 aastal. See asutati kui perspektiivikas kivitstus, kus korraga oli vimalik tle panna ligi 400 vangi. Esialgu olid kik vanglahooned tehtud puust- kaks barakki vangidele, ks hoone valvuritele ning katusealune kiviraiduritele. 1949. aastal valmisid esimene kartserikorpus ja saun- pesumaja.  Vangla phihooned on ehitatud 19601980-ndatel, nende rajamisel juhinduti nukogude-aegsetest nudmistest kolooniatele. Tegemist oli laagertpi vanglaga. 1968. aastal avati vangla territooriumil kutsekool, kus lisaks ldharidusele petati philiselt metallitga seotud erialasid, koolitati ka traktoriste ja katlaktjaid. 1961-2000 vangla idaosa eraldati ja sellest sai sltumatu Rummu vangla. 2001 hendati Rummu vangla ning 2004. Rummu avavangla taas Murru vanglaga ning loodi Murru avavangla. (sealse osakonna vangid said pevasel ajal lahkuda territooriumilt, et kia tl vi koolis). 2007. a hendati Murru vanglaga ka mari vangla.  2011. a hendati Harku vangla ja Murru vangla.  

    (Faktid vetud: 
    http://www.vangla.ee/41381
    http://www.vangla.ee/41380
    . 31.12.2012 Murru vangla suleti ning ndseks on territoorium mdud.
    Karjrijrve ning veealuse maailma tekkimine

    Murru vangla taga asuv karjr oli kunagi ties ulatuses kuiv. Lbi aegade kaevandati seal paekivi. Philisteks ttegijateks olidki Murru vanglas olevad vangid.  

    Karjri uputamine algas sisuliselt Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega. Killustiku toodangule ei olnud enam sellises mahus nudlust ning seoses seaduste muutumisega katkes vangide t ja ka kogu tkorraldus paekarjris. Endiselt jtkus aga karjri lunakljel asunud pumbajaama t (kaevandusalasse nrguvat phja- ja pinnasvett pumbati kilomeetrite pikkusesse kraavi, mis viis vee Rummu asula keskel olnud suurde tiiki ja vett kasutati pldude niisutamiseks. Pumpamise intensiivsust hoiti vaid tasemel, et ei upuks vlisvalve vahtkonda viiv tee ja vangla alal olnud hooned ttsoonis. Selle tttu uppus esimesena karjri lneosa, sealt ei jutud isegi ra toimetada suurt kaevandusekskavaatorit. Kui Murru Vanglal valmis uus idapiire, kadus vajadus hoida kuivana vana vlisvalve vahtkonna teed ja pumbajaama tegevus peatati. Algas kiire veetus, mis mattis peagi enda alla enamuse endise kutsekooli ja tstuse territooriumist, mis ji vastvalminud idapiirdest vljapoole. See mitmekesine veealune maailm on omamoodi muuseum, mis on  muutnud Rummu karjri heks Eesti sukeldujate meelispaigaks. 

    Lisaks sukeldumisele pakub jrv mitmeid teisigi vimalusi. Kalamehed armastavad seal aega viita nii suvel kaldal vi paadis kui ka talvel jaugu res kalastades. Kalaliikidest on seal levinumad ahven ja haug, kuid leida vib ka linaskit, srge ja kokre.  Lisaks kalapgile on jrv puhta vee ja hea sgavuse tttu ideaalseks suplus- ujumis-ja snorgeldamis- ja sukeldumiskohaks. Ka kanuu- ja paadisitude jaoks sobib jrv hsti. Talvel saab jrvejl pda kala jaugust, tegeleda talisuplusega, uisutada.

    Tuhamgi
    Rummu karjrijrve krval on piirkonna teiseks huvipakkuvaks vaatamisvruseks jrve kaldast mnekmne meetri kaugusel asuv suur tuhamgi. Mgi on sinna tekkinud kohaliku paekivi (mille nimeks rahvakeeli on Vasalemma marmor) kaevandamise tulemusena. Mgi on ca 70 m krge ning koosneb peamiselt paekivijkidest. Metipp on kaetud kerge taimestikuga. Kel viitsimist tuhame tippu ronida, neile avaneb sealt kaunis vaade- terve karjrijrv ja seda mbritsev loodus ning okastraataedade ja valvetornidega vanglaterritoorium kogu suuruses. Selge ilmaga paistab metipust ka mererannik ja Paldiski linn.
    Vaata videot:

    Paekalda Puhkekeskus Harjumaal Rummu jrve res| Firma suvepevad, talvepevad Harjumaal| Seminarid | Seminariruumid Harjumaal | Sukeldumine| Aktiivne puhkus|Tel: ( 372) 52 89472 | paekalda@gmail.com | Rummu Jrv O
    Liitu meililistiga
    toetajad